| abscisic acid (ABA) | plant hormone that stimulates stomatal closure and promotes seed and bud dormancy. Inhibits shoot growth but may promote root growth. Plays a role in wounding responses and in abscission of leaves and fruit. | abstsiishape | füto- ehk taimehormoon, mis reguleerib õhulõhede avatust ja aitab seemnetel ja pungadel sundpuhkuses püsida. Pärsib võrsete kasvu, kuid võib soodustada juurte kasvu. Abstsiishape aitab kaasa vigastuste parandamisele ning lehtede ja viljade varisemisele |
| abscission | leaf or fruit drop induced by hormonal changes. | abstsissioon | hormonaalsetest muutustest põhjustatud lehtede ja viljade loomulik varisemine |
| abscission zone | area at the base of the petiole where cellular breakdown leads to leaf and fruit drop. | eraldusvöö | lehe- või viljavarre alusele tekkiv eralduskiht, kus ensüümide mõjul toimub rakuseinte lagunemine. See viib lehtede ja viljade varisemiseni, tüvepoolne haav aga sulgub kaitsekihiga (tlk) |
| absorbing roots | fine roots that take up water and minerals. Most absorbing roots are within the top 12 inches (30 cm) of soil. | imijuured | peened juured, mis võtavad mullast vett ja neis lahustunud mineraalaineid, enamik neist paikneb 30 cm sügavusel |
| absorption | taking up (contrast with adsorption). | absorptsioon | imamine (vrd adsorbtsioon) |
| access route | defined entrance and exit route for a property during construction, tree work, or landscape operations. | juurdepääsutee | tee ehitus-, puuhooldus- või maastikuehitusobjektile juurdepääsuks |
| accessory shoot | see adventitious shoot. | lisavõrse | vt vesivõsu |
| acorn | characteristic fruit of plant species belonging to the genus Quercus and Lithocarpus. | tõru | tammede (Quercus) ja kiviviljakute (Lithocarpus) perekonda kuuluvatele liikidele iseloomulik vili |
| acuminate | term describing leaves that taper sharply at their tip (apex). | lühidalt teritunud | mõiste lühidalt (ka järsult) teritunud lehetipu kirjeldamiseks |
| adaptive growth | see response growth. | adaptiivne kasv | iseloomulikud kühmud ja/või puhetised tüve pinnal või sisse vajunud kooremustrid; ilming viitab mädanikule (vt reaktsioonpuidu kasv) |
| adventitious | arising peripherally from parts of the root or stem and having no connection to meristems or existing buds. | adventiiv- ehk lisa- | juurte või tüve pinnale tekkinud väljakasve, millel puudub ühendus tipmise meristeemi või olemasolevate pungadega |
| adventitious bud | bud arising peripherally from a place other than a leaf axil or shoot tip, usually as a result of hormonal triggers. | lisapung, adventiivpung | pung, mis on tekkinud mujale kui lehekaenlasse või võrse tippu (nt juurte, tüve või okste pinnale); nende tekke kutsuvad harilikult esile hormoonid |
| adventitious roots | root-like growth arising from roots or stems and having no connection to apical meristems. | lisajuured | tüvest (varrest) või olemasolevast juurest välja kasvanud juur, millel puudub ühendus tipmiste meristeemidega |
| adventitious shoot | shoot that develops from an adventitious bud. | vesivõsu | tüvel, juurekaelal või okstel esinevatest lisapungadest arenenud võrsed |
| aerial roots | aboveground roots. Usually adventitious in nature and sometimes having unique adaptive functions. | õhujuured | taimede maapealsetele osadele moodustunud lisajuured, mis võivad täita mõnd unikaalset, kohastumiseks vajalikku ülesannet |
| allelochemicals | substances produced naturally by plants as part of a defense against pests and other plants. May adversely affect the growth and development of other plants. | allelokemikaalid | ained, mida taimed looduslikult toodavad enesekaitseks kahjurite ja teiste taimede vastu. Võivad kahjustada teiste taimede kasvu ja arengut. Allelokemikaalid ei osale taimede ainevahetusprotsessis (tlk) |
| allelopathy | chemical effect or inhibition of growth or development of plants that is induced by allelochemicals. | allelopaatia | allelokemikaalide esile kutsutud keemiline mõju teistele taimedele, sh kasvu või arengu peetus |
| alternate | pertaining to bud or leaf arrangement, one leaf or bud at each node, situated at alternating positions along the stem. In this arrangement, the leaves are not directly across from each other (contrast with opposite and whorled). | vahelduv | pungade või lehtede võrsel paiknemise viis, mille puhul sõlmekohas on üksainus leht või pung võrsel vahelduvalt (vrd vastaku või männasja leheseisuga liigid: samas sõlmekohas on kaks või rohkem lehte või punga) |
| anatomy | 1) study of the structure and composition of plants and other living organisms. 2) structure and composition of plants and other living organisms (contrast with morphology, physiology, and taxonomy). | anatoomia | 1) teadus taimede jt elusorganismide organitest ja nende siseehitusest 2) taimede ja teiste elusorganismide organid ja nende siseehitus (vrd morfoloogia, füsioloogia ja taksonoomiaga) |
| ancient tree | a tree that has passed beyond maturity and is old or aged in comparison with other trees of the same species (see champion tree and veteran tree). | iidne puu, põlispuu | puu, mis on ületanud bioloogilise eluea piiri ja on teiste sama liiki puudega võrreldes märkimisväärselt vanem (vt rekord- ja põlispuu) |
| angiosperm | plant with seeds borne in an ovary. Consists of two large groups: monocotyledons (grasses, palms, and related plants) and dicotyledons (most woody trees, shrubs, herbaceous plants, and related plants) (contrast with gymnosperm). | õistaim, katteseemnetaim | taimed, mille seemned arenevad õie emakas (vrd paljasseemnetaim). Õistaimed jagunevad üheidulehelisteks (nt kõrrelised, palmid) ja kaheidulehelisteks (enamik puittaimi, rohttaimi jm) |
| annual | 1) a plant living only one year (contrast with biennial and perennial). 2) anything that recurs yearly, such as an assessment, inspection, program, or treatment. | (ühe)aastane | 1) taim, kes elab üheainsa aasta, st idaneb, õitseb ja sureb ühe vegetatsiooniperioodi jooksul (vrd kaheaastased ja mitmeaastased taimed); 2) tegevused või nähtused, mis korduvad igal aastal, nagu hindamine, ülevaatus, programm, ravi |
| annual rings | see growth rings. | aastaringid | vt aastarõngad |
| anthocyanin | red or purple pigment responsible for those colors in some parts of trees and other plants. | antotsüaan (antotsüaniin) | taimerakkudes sisalduv punane kuni violetjas pigment, mis annab samasuguse värvuse ka mõningatele taimeosadele (nt puulehtedele) |
| antigibberellin | plant growth regulator that inhibits the action of the plant hormone gibberellin, which, among other things, regulates cell elongation. | antigiberelliin | taimede kasvuregulaator, mis pärsib rakkude venimist soodustava fütohormooni giberelliini mõju |
| antitranspirant | substance applied to the foliage of plants to reduce water loss (transpiration). | antitranspirant | taimede lehestikule kantav aine veekadude (transpiratsiooni) vähendamiseks |
| apex | the tip, end, or angular limit of an object; for example, the tip of a leaf or shoot. | apeks, tipp | mingi objekti (nt taime lehtede, võrsete, viljade) eripära või ehitust kirjeldav mõiste |
| apical | having to do with the tip of a leaf or stem. | apikaalne | lehe- või varretipu-, tipmine |
| apical bud | bud at the tip of a twig or shoot (see terminal bud). | apikaalne pung, ladvapung | pung puittaime ladva- või külgvõrse tipus; sellest areneb võrse peatelg, juhtides taime primaarkasvu ehk pikkus- või kõrguskasvu (vt tipupung) |
| apical control | inhibition of lateral buds, decreasing from the top down, by apical buds over many seasons, resulting in trees with an excurrent growth form. | apikaalne kontroll | puu kogu elukaare jooksul toimuv tipupungade kontrolliv roll neist hierarhiliselt allpool asuvate külgpungade üle ning selle kaudu ka madalama järgu okste juurdekasvude üle; apikaalne kontroll tagab puude liigiomase kasvukuju |
| apical dominance | condition in which the terminal bud inhibits the growth and development of the lateral buds on the same stem formed during the same season (see crown hierarchy). | apikaalne domineerimine | olukord, mille puhul tipupung pidurdab teatavate kasvuregulaatorite ehk inhibiitorite (pidurdavate ainete) abil samal võrsel samal aastal formeeruvate külgpungade kasvu ja arengut (vt võra hierarhia) |
| apical meristems | growing point in buds, and at the tips of shoots and roots. | apikaalne ehk tipmine meristeem | kasvupunkt pungades ning võrse- ja juuretippudes |
| apoplasm | free spaces in plant tissue. Includes cell walls as well as intracellular spaces (contrast with symplasm). | apoplasm | mittespetsialiseerunud rakkude kestadest ja rakuvaheruumidest moodustunud tühimik taimekoes. Võimaldab vee ja anorgaaniliste ioonide lähitransporti taimekoes (tlk) (vrd sümplasm) |
| auxin | plant hormone or substance that promotes or regulates the growth and development of plants. Produced at sites where cells are dividing, primarily in the shoot tips. Auxin-like compounds may be synthetically produced. | auksiin | taimne hormoon või aine, mis soodustab taime kasvu ja arengut. Moodustub kohtades, kus rakud jagunevad – seega põhiliselt võrsetippudes; auksiine on võimalik toota ka sünteetiliselt |
| axial transport | movement of water, minerals, or photosynthates longitudinally within a tree. | (vee) aksiaalne ehk vertikaalsuunaline transport | vee, selles lahustunud mineraalide ja assimilaatide vertikaalliikumine puu sees nii alt üles kui ka ülalt alla |
| axil | point of attachment of a leaf petiole to a stem | lehekaenal | leherootsu varrele (võrsele) kinnitumise koht |
| axillary bud | bud in the axil of a leaf. Lateral bud. | kaenlapung | pung, mis asub lehekaenlas; külgpung |
| axillary shoot | shoot rising at the axil of a leaf. | külgvõrse | kaenlapungast arenenud võrse |
| bark | protective outer covering of branches and stems that arises from the cork cambium. | koor | puittaime okste ja tüve pindmine, sisemisi kudesid kaitsev kiht, moodustub korgikambiumist |
| barrier | see root barrier and tree protection zone barrier. | barjäär, tõke | vt juuretõke, puude kaitsevööndi piire |
| barrier zone | a chemical and anatomical barrier formed by the cambium present at the time of wounding in response to wounding. Inhibits the spread of decay into xylem tissue formed after the time of wounding. Wall 4 in the CODIT model (contrast with reaction zone). | eralduskiht | mädanikutekitajate levikut tõkestav keemiline ja anatoomiline tõke, mis kujuneb välja tüvevigastuse tekkimise hetkel olemas olnud kambiumi tegevuse tulemusel; pärsib lagundajate levikut pärast vigastuse tekkimist moodustuvatesse aastarõngastesse (CODIT-i mudeli järgi barjäär nr 4) |
| biennial | plant living two years. Usually grows vegetatively the first year, then flowers and fruits the second year (compare to annual and perennial). | kaheaastane | taimed, kelle arengutsükkel kestab kaks aastat. Üldjuhul toimub esimesel eluaastal vegetatiivne kasv ning teisel aastal õitsemine ja viljumine (vrd üheaastased taimed ja mitmeaastased taimed ehk püsikud) |
| bifurcation | natural division of a branch, stem, or root into two parts. | harunemine | oksa, varre või juure loomulik jagunemine |
| bipinnate | double pinnate (contrast with palmate and pinnate). | kahelisulgjas | sulgjas liitleht, mille pearootsu sulgjatele külgharudele kinnituvad omakorda lehekesed enamasti vastakuti paarikaupa (vrd sõrmjas ja lihtsulgjas leht) |
| blade | 1) expanded body of a leaf. 2) sharp, cutting part of a tool. | 1) lehelaba 2) tera | 1) leht leherootsu arvestamata; 2) tööriista terav, lõikav osa |
| bole | main trunk of a tree below the branches, usually used in reference to a tall tree whose first branch is high off the ground. | tüvi | puu alumise võraoksani ulatuv puu osa, tavaliselt kirjeldatakse selle mõistega kõrgeid, tõstetud võraga tüvipuid |
| bract | modified leaf, usually growing just below the flower petals. Sometimes more prominent than and mistaken for the actual flower petals (e.g., in Cornus spp.). | kõrgleht | muundunud pärisleht, mis sageli asetseb vahetult õie all ning mis tavaliselt ületab silmapaistvuselt õit ennast, mistõttu seda peetaksegi ekslikult õieks (nt Cornus florida) |
| branch | a secondary shoot or stem in a woody plant generally smaller than the parent. | oks | puittaime külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu, mis üldjuhul on väiksema läbimõõdu ja pikkusega kui tüvi, millest ta väljub |
| branch angle | the angle, in decurrent trees typically less than 90 degrees, formed in the union between stem and branch. | oksa väljumisnurk, tõusunurk | tüve ja temast väljuva oksa vaheline nurk, mõõdetud oksa ülemise pinna poolt, enamiku lehtpuude puhul on see alla 90 kraadi |
| branch arrangement | orientation and distribution of branches along a larger stem or main trunk. | võra ehitus | okste paiknemise viis tüvel või suuremal harul nii radiaalsuunas kui vertikaalsuunas |
| branch bark ridge | raised strip of bark at the top of a branch union, where the growth and expansion of the trunk or parent stem and adjoining branch push the bark into a ridge. | koorehari | teravaservaline, põhiliselt koorest koosnev, ülespoole surutud vallitaoline moodustis puutüve ja oksa või kahe erineva järgu oksa vahelises nurgas nende harunemiskohas; kooreharja tekkepõhjuseks on ümbermõõtude juurdekasvust tulenev puidu lisandumine ning sellest tekkiv ülespoole mõjuv surve |
| branch collar | area where a subdominant branch joins another branch or trunk that is created by the overlapping vascular tissues from both the branch and the trunk. Typically enlarged at the base of the branch. | oksakrae | oksa basaalosa ümber moodustunud rõngakujuline paksend oksa tüvest või dominantsest oksast väljumise kohas; oksakrae on moodustunud tüvekudede ja oksakudede teineteisest vaheldumisi ülekasvamise teel |
| branch protection zone | chemically and physically modified tissue within the trunk or parent branch at the base of a smaller, subordinate branch that retards the spread of discoloration and decay from the subordinate stem into the trunk or parent branch. | oksa kaitsetsoon | puutüve sees paiknevat oksaosa (siseoksa) ümbritsev, keemiliselt ja füüsikaliselt modifitseerunud kude, mis eraldab oksast jäänud sureva puidu tervetest kudedest, pidurdades sellega mädaniku ja/või värvimuutuse levikut oksast tüvesse või kõrgema järgu oksa |
| branch taper | natural, gradual reduction in the diameter of a branch from its point of origin to the tip (see taper). | oksa koone | oksa diameetri loomulik, järkjärguline vähenemine selle alguskohast tipu suunas (vt koone) |
| branch union | point where a branch originates from the trunk or another branch (see crotch). | okste ühendus | oksa ja tüve või kahe oksa vaheline ühenduskoht (ka harunemiskoht või harunemine), (vt harunemiskoht) |
| bud | undeveloped flower or shoot containing a meristematic growing point. Small lateral or terminal protuberance on the stem of a plant that may develop into a flower or shoot. | pung | meristeemset kasvupunkti sisaldav väike külgmine või tipmine väljakasve taime varrel (võrsel), millest olenevalt asukohast võib areneda kas õis või võrse |
| bud trace | vascular connection extending from the base of latent buds inward to near the pith. Often accompanied by altered wood grain. Grows in length with each annual increment and appears as a thin, continuous line when viewed in longitudinal section. | epikormiline jälg | latentse ehk uinupunga alust ja puu säsi ühendav vaskulaarne ühendus (soonühendus), mis pikeneb aastarõnga laiuse võrra iga järgneva aastarõnga lisandumisel; puidu radiaallõikes on märgatav peene, säsija konsistentsiga kiirja pidevjoonena, mida võib ümbritseda õhuke, muutunud struktuuriga puidukiht |
| buttress roots | roots at the trunk base that help support the tree. | plankjuured | taime toetavad juured tüve laienenud alaosas. Esinevad põhiliselt troopilistel liikidel (tlk) |
| caliper | thickness or diameter of the trunk of a tree taken at a standard height, used in specifying nursery stock. | istiku suurusklass | puutüve jämedus või diameeter, mis on mõõdetud standardkõrguselt, kasutatakse istikute varu kirjeldamiseks |
| callus | undifferentiated tissue formed by the cambium, usually as the result of wounding (contrast with woundwood). | kallus | kambiumi toodetud, eristumata rakkudest kude, mille teke on tavaliselt seotud mehaaniliste vigastustega (vt ka haavapuit) |
| cambium | 1) thin layer(s) of meristematic cells that give rise (outward) to the phloem and (inward) to the xylem, increasing stem and root diameter. 2) layer of dividing and expanding cells outside the phloem that generates the outer bark (see phellogen). | kambium | 1) koore all paiknev õhuke meristeem- ehk algkoe kiht, mis toodab väljapoole floeemi ehk niint ning sissepoole ksüleemi ehk puitu, suurendades sellega nii puu maapealsete osade kui ka juurte läbimõõtu; 2) floeemist väljaspool paiknev, jagunevate ja paisuvate rakkude kiht, mis toodab väliskoort (korgikambium – tlk) (vt fellogeen) |
| canopy | collective branches and foliage of a tree or group of trees’ crowns. Aggregate or collective tree crowns. | võrastik | puu või puudegrupi okste ja lehestiku (okastiku) summaarne kogum ehk oksastik |
| carbohydrate | chemical compound, combining carbon, hydrogen, and oxygen in a proportion of C:2H:O (CH2O), that is produced by plants as a result of photosynthesis (sugars) or derived from assimilates (starches, cellulose). | süsivesikud | süsinikust, vesinikust ning hapnikust vahekorras C : 2H : O koosnevad keemilised ained; taimed toodavad neid fotosünteesi käigus (nt suhkrud) või saavad neid toodetud suhkrute (assimilaatide) muundamise teel (nt tärklis, tselluloos) |
| carbon dioxide/carbon bioxide | colorless gas, soluble in water, used by green plants to make carbohydrates during photosynthesis; CO2. | süsinikdioksiid ehk süsihappegaas (CO2) | värvusetu, vees lahustuv gaas, mida rohelised taimed kasutavad süsivesikute tootmiseks fotosünteesi käigus |
| carbon sequestration | capturing and long-term storage of carbon. Most often used in reference to the capturing and retention of atmospheric carbon dioxide through biological, chemical, or physical processes. Trees sequester carbon through photosynthesis. | süsiniku sidumine | süsiniku, hrl süsihappegaasi eemaldamine atmosfäärist ning selle pikaajaline talletamine bioloogiliste, keemiliste või füüsikaliste protsesside abil; puud seovad süsinikku fotosünteesi käigus |
| carotenoid | yellow, orange, or red pigment oftentimes responsible for those colors in some parts of trees and other plants. Other chemicals also contribute to these colors, including anthocyanins and anthoxanthins. | karotenoid | kollane, oranž või punane taimne pigment, mis annab värvi mõningatele puittaime vm taime osadele. Nende värvuste esiletulekut mõjutavad ka teised ühendid, sh antotsüaanid ja antoksantiinid |
| catkin | spike-like flower structure, often drooping and flexible. | urb | õisikutüüp, sageli painduv ja rippuv |
| cell | basic structural and functional unit of living organisms. | rakk | elusorganismi väikseim ehituslik ja talitluslik osa |
| cellulose | complex carbohydrate found in the cellular walls of the majority of plants, algae, and certain fungi. | tselluloos | kompleksne süsivesik, mida leidub enamiku taimede, vetikate ja teatud seente rakuseintes |
| central leader | main stem of a tree, particularly of an excurrent specimen. | võra juhtvõrse, juhtoks | tüvepikenduse kasvusuunda jätkav võrse või oks (põhiliselt korrapärase võraga läbivatüvelistel isenditel) |
| champion tree | a tree of great age, size, or condition when compared to trees of the same species grown under the same conditions in the same time frame (see ancient tree and veteran tree). | rekordpuu | puu, mis on teiste sama liiki samades tingimustes ja samal ajal kasvanud puudega võrreldes eakas, suurim või parimas seisukorras (vt iidne puu, veteranpuu) |
| chelates | chemical compounds that keep plant nutrients [usually iron (Fe)] soluble and available for plant absorption over a broad range of pH. | kelaadid | keemilised ühendid, mis tagavad taimetoiteelementide (tavaliselt raua) vees lahustuvuse, muutes need sellega taimedele kättesaadavaks laias pH-vahemikus |
| chlorophyll | green pigment of plants found in chloroplasts. Captures the energy of the sun and is essential in photosynthesis. | klorofüll | taime kloroplastides sisalduv roheline pigment, mille molekulid osalevad fotosünteesis ja võimaldavad taimedel muundada päikeseenergiat keemiliseks energiaks |
| chloroplast | specialized organelle found in some cells. Site of photosynthesis. | kloroplast | taimeraku organell, milles toimub fotosüntees |
| chlorosis | whitish or yellowish leaf discoloration caused by lack of chlorophyll. Often caused by nutrient deficiency. | kloroos | lehe valkjas või kollakas värvimuutus, mille on põhjustanud klorofülli puudumine. Tihti tekib toitainete puudusest. |
| circling roots | roots that grow in a circular pattern when a plant is confined in the same container longer than necessary. If not corrected, root pattern will prevent a tree from establishing well when transplanted and will create future problems, such as blow-over, girdling roots, and strangulation. | keerdjuured | konteineristikute juurestiku defekt, mille puhul juured kasvavad ringjalt mööda kasvatuskonteineri seina sisepinda. Tekib juhul, kui taime on kasvatatud ühessamas konteineris lubatust kauem juurehooldust tegemata ja ümber istutamata; keerdjuurestik pärsib juurdumist püsival kasvukohal ning võib olla puu hilisemas eas tormiheite või kägistusjuure tekke põhjuseks |
| class | taxonomic group below the division level but above the order level. | klass | hõimkonnast madalam, kuid seltsist kõrgem taksonoomiline ühik |
| clonal communities | groups or clusters of plants that are clones, often produced from root sprouts by trees of certain species. | kloonpopulatsioonid | kloonidest, sageli nt juurevõsust moodustunud taimerühmad |
| clones | asexually produced organisms that are genetically identical. | kloonid | geneetiliselt identsed, mittesugulisel teel paljunenud või paljundatud organismid |
| codominant branches/codominant stems | forked branches nearly the same size in diameter, arising from a common junction and lacking a normal branch union; may have included bark. | kahvelharud ehk kodominantsed harud | samast sõlmest teravnurga all väljuvad, enam-vähem võrdse diameetri ning nõrga ühendusega juhtoksad, mille harunemiskohas võib esineda vahelekasvanud koort |
| codominant trees in a stand | more than one tree sharing dominance in a stand , contrast codominant branches. | kaasdominandid (puistus) | puistu koosluses ühesuguse osatähtsusega koosvalitsevad isendid (vrd üksikpuu kodominantsed harud) |
| companion cell | specialized cell in the angiosperm phloem derived from the same parent cell as the closely associated, immediately adjacent sieve-tube member. | saaterakk | pikad ja kitsad spetsialiseerunud rakud katteseemnetaimede floeemis; paiknevad vahetult sõeltorude kõrval ning on arenenud sõeltoruga samast algkoe rakust |
| compound leaf | leaf with two or more leaflets (contrast with simple leaf). | liitleht | kahest või rohkemast lehekesest koosnev taimeleht (vrd lihtleht) |
| compression wood | reaction wood in gymnosperms, and some angiosperms, that develops on the underside of branches or leaning trunks and is important in load bearing. | survepuit | nii okas- kui ka lehtpuude suuremate okste alumisele küljele või kaldus tüvede kaldealusele küljele arenev reaktsioonipuit, mis tasakaalustab oksa või tüve raskusest tulenevat lisakoormust |
| conduction | 1) movement of water or nutrients within a plant. 2) the transmission of heat through matter; as in heat transferred through metal. | juhtivus, kindlasuunaline liikumine | 1) vee ning selles lahustunud taimetoitainete liikumine taime juhtkudedes; 2) materjalides, nt metallides toimuv soojuse ülekanne |
| cone | 1) ovule or pollen-bearing structure of conifers. 2) a bright-colored traffic control device used to isolate areas on work sites from pedestrians or vehicles. | 1) käbi 2) liikluskoonus | 1) paljasseemnetaimede, sh okaspuude sugulise paljunemise organ: emaskäbides arenevad seemned ja isaskäbides valmivad tolmuterad; 2) erksavärviline liikluskorraldusvahend, mida kasutatakse tööpiirkonna tähistamiseks, et tagada jalakäijate ja sõidukite turvalisus |
| conifer | cone-bearing tree or other plant that has its seeds in a structure called a cone. | okaspuud | paljasseemnetaimede klass, kuhu kuuluvad pms igihaljad ühekojalised tuultolmlejad puud ja põõsad |
| conk | the bracket or shelf-shaped fruiting body or nonfruiting body (sterile conk) of a basidiomycete decay fungus found mainly on living or dead trees or coarse woody debris. Annual conks can be fleshy or tough (but not woody). Perennial conks are hard and woody. Often associated with mycorrhizae, or wood or bark decay (see bracket). | puuseene viljakeha | kronsteini- või riiulikujuliselt kinnitunud, viljuv või steriilne lagundajaseene viljakeha, mida leidub nii elusatel kui ka surnud puudel, jämedama fraktsiooniga puidujäätmetel. Üheaastased seenekehad võivad olla kas lihakad või sitked (kuid mitte puitunud), mitmeaastased on kõvad ja puitunud. Sageli on seenekehad seotud kas mükoriisa, või puidu- ja/või kooremädanikuga |
| cordate | term describing a heart-shaped leaf. | südajas | alusel sügava väljalõikega ja ümmarguste hõlmadega südaja alusega munajas leht |
| cork cambium | lateral meristem from which the corky, protective outer layer of bark is formed. Also known as phellogen. | korgikambium, fellogeen | külgmine, floeemist (niinest) väljaspool paiknev meristeem, mis toodab puud kaitsvat korkjat väliskoort |
| cotyledon | seed leaf. One of the first leaves to form in the embryo. | iduleht | seemnes asetseva idu leht, mida üheidulehelistel on üks, kaheidulehelistel kaks ja mis sageli on kujunenud toitainete säilitamise organiks |
| cracks | separation in wood fibers; narrow breaks or fissures in stems or branches. If severe, may result in tree or branch failure. | lõhed | puidukiudude eraldumine üksteisest, mis väljendub tüvedes või okstes esinevate pragude või mõradena ning mis võivad põhjustada tüve- või oksarebendeid |
| crenate | term to describe a leaf margin with rounded teeth. | täkiline leheserv | ümaratipuliste hammaste ning teravate hambavaheliste sälkudega leheserv |
| critical root zone (CRZ) | area of soil around a tree where the minimum amount of roots considered critical to the structural stability or health of the tree are located. CRZ determination is sometimes based on the drip line or a multiple of dbh, but because root growth can be asymmetric due to site conditions, on-site investigation may be required. | kriitiline juurtetsoon, juurestiku kaitseala | puud ümbritsev maa-ala, kus paikneb puu elutegevuse, tervise ja stabiilsuse tagamiseks vajalik vähim juurekava. Sageli määratletakse kui puu võraräästast sissepoole jäävat ala; võimalik arvutada tüve läbimõõdu põhjal, kasutades teatud kordajat. Kuivõrd puu juurestik ei pruugi kasvukohatingimuste tõttu levida sümmeetriliselt, võib olla vaja teha väliuuringuid |
| crook | abrupt bend in a branch or trunk. | looge | paindekoht oksas või tüves (omadussõna: looklev – tlk) |
| cross section | section perpendicular to the axis of longitudinal growth. | ristlõige | lõige puu või oksa pikitelje suhtes risti |
| crotch | 1) n. branch union or fork. 2) v. to place a line through a branch union. | 1) harunemiskoht 2) harunemiskohta köitma | 1) okstevaheline ühendus, kahvel; 2) paigutama köit üle harunemiskoha |
| crown | upper part of a tree, measured from the lowest branch, including all the branches and foliage (see canopy). | võra | puu ülemine, oksi ja lehti (okkaid) kandev osa, mida mõõdetakse alates alumisest põhioksast (vt võrastik) |
| crown hierarchy | amount of apical dominance within a tree crown leading to tree crowns of monocormic (excurrent, one leader) oligocormic (decurrent with a larger number of more or less equal leaders) organization. | võrahierarhia | apikaalse domineerimise iseloom puuvõras, mille tõttu on puu kas korrapärase või ebakorrapärase kasvukujuga (ühetüveline või mitmetüveline, st mitme enam-vähem võrdse tüvega) |
| cultivar | cultivated variety of a plant that cannot be reproduced without human assistance. Usually propagated asexually (cloned) (compare to variety). | sort, kultivar | inimese poolt aretatud liigisisene üksus, mille paljunemine ei ole võimalik inimese sekkumiseta. Paljundamiseks kasutatakse mõnd mittesugulist meetodit (vrd geograafiline teisend) |
| cuticle | waxy layer outside the epidermis of a leaf that retards water loss and helps protect the leaf from insects and diseases. | kutiikula | taimelehtede epidermise välispinda kattev vahataoline kiht, mis vähendab veekadusid, kaitseb taimelehte haiguste ja kahjurite eest |
| cytokinins | plant hormones involved in cell division, leaf expansion, and other physiological processes. Compounds with cytokinin-like activity may be synthetically produced. | tsütokiniin | taimehormoon, mis osaleb rakkude jagunemises, lehtede mõõtmete suurenemises jm füsioloogilistes protsessides. Tsütokiniinitaolise toimega ühendeid võib toota ka sünteetiliselt |
| deciduous | tree or other plant that sheds all of its foliage annually (contrast with evergreen). | suvehaljas | puu või muu taim, mis langetab igal aastal oma lehestiku (vastand igihaljas) |
| decurrent | rounded or spreading growth habit of the tree crown (contrast with excurrent). | ebakorrapärane | võratüüp, mis juhttüve puudumise tõttu on ümara, laiuva vm kasvukujuga (vrd korrapärane võra) |
| deficiency | pertaining to plant nutrition, lack or insufficient quantity of a required element. | defitsiit | puule vajalike taimetoitainete puudumine või nappus mullas |
| degree day | a measure of heat accumulation over time that allows comparison of the daily average temperature and a given temperature base. Used to plan, monitor, or schedule plant or pest management. Also growing degree day. | kraadpäev | soojusakumulatsiooni mõõtmisel kasutatav mõõtühik, mis võimaldab võrrelda päeva keskmist temperatuuri baastemperatuuriga. Kasutatakse taimekasvatuse, kahjuritõrje jms planeerimisel, jälgimisel ja ajastamisel. Kraadpäevaga tähistatakse teisigi lähedasi mõisteid, nagu positiivsete või negatiivsete temperatuuride summa, aktiivsete (> 10°) ja efektiivsete (> 5°) temperatuuride summa (tlk) |
| dehiscent | splitting apart. Describes the release of seed capsules at maturity. | pragunev, pakatav | osadeks jagunemine. Küpsenud seemnekuparde avanemise viis |
| dentate | having serrations (teeth) perpendicular to the leaf margin (compare to serrate). | hambuline | leheserva kuju, kus hambakesed on risti leheservaga (vrd saagjas leheserv) |
| determinate growth | development to a point characterized by a fixed number of leaves or other lateral organs (contrast with indeterminate growth). | determinantne kasv | taime kasvuviis, mille puhul tipmise meristeemi aktiivsus ning sellega pikkus- või kõrguskasv peatub taime või selle osa teatavas kasvustaadiumis (vrd indeterminantne ehk pidev kasvuviis). Determinantse kasvuviisiga võivad olla nt puude lühivõrsed, madalakasvulised tomatisordid, kus kõrguskasv lõpeb õisikuga (tlk) |
| dicot | see dicotyledon. | kaheiduleheline | vt kaheiduleheline |
| dicotyledon | plant with two cotyledons in its embryo. Dicotyledons constitute the larger of the two great divisions of flowering plants, and typically have broad, stalked leaves with netlike veins (contrast with monocotyledon). | kaheiduleheline | taim, kelle seeme sisaldab kaht idulehealget. Kaheidulehelised moodustavad katteseemnetaimede hõimkonna kahest klassist suurema, tavaliselt kinnituvad nende lehed võrsele leherootsudega ja need on võrkja roodude võrgustikuga (vrd rööproodne üheiduleheline) |
| differentiation | process in the development of cells in which they become specialized for various functions. | diferentseerumine | protsess (etapp) raku arengus, mille käigus rakud spetsialiseeruvad kindla funktsiooni täitmisele |
| diffuse porous | pattern of wood development in which the vessels and vessel sizes are distributed evenly throughout the growth ring (contrast with ring porous). | hajulisooneline puit | iseloomustab puidu ehitust, mustrit: juhtsooned paiknevad ühtlaselt kogu aastarõnga ulatuses (vrd rõngassooneline puit) |
| dioecious | having male and female flowers borne on separate individuals of the same species (contrast with monoecious). | kahekojaline | liik, millel isas- ja emasõied arenevad eri isenditele (vrd ühekojaline, mille puhul sama taim kannab nii emas- kui ka isasõisi või ka mõlemasugulisi õisi) |
| division phylum | taxonomic group below the kingdom level but above the class level. | hõimkond | taimesüstemaatikas riigist madalam ja klassist kõrgem taksonoomiline ühik |
| dominant leader | the one stem that grows much larger than all other stems and branches; at least one-third larger than lateral branches nearby. | juhttüvi, juhtvõrse, dominanttüvi | puu tüvi, mis kasvab märgatavalt suuremaks kui külgoksad ja teised (konkurent-)tüved, mille suurust juhttüvi ületab vähemalt 1/3 võrra |
| dormancy | period of naturally reduced physiological activity in the organs of a plant with the potential for reactivation of growth. | puhkeseisund, dormantsus | looduslikult vähenenud füsioloogilise aktiivsuse periood taime organites koos kasvu taasaktiveerimiseks vajaliku potentsiaali säilitamisega |
| dormant | in a period of dormancy. | puhkeseisundis, dormantne | puhkeseisundis |
| dormant bud | bud originally developed in a leaf axil and connected to the pith by a bud trace that has not been stimulated to mature and grow. Some buds remain dormant throughout the life of a woody plant. | uinuv pung | tüvel ja mitmeaastasel oksal paiknev puhkeolekusse jäänud pung, mis võib teiste pungade hävimise korral alustada kasvu palju aastaid hiljem |
| dormant oils (horticultural oils) | oil- or plant-based pesticides used during the dormant period of trees to control insects, mites and certain diseases | biopestitsiidsed õlid | õli- või taimepõhised pestitsiidid, mida kasutatakse puittaimede puhkeperioodil putukate, lestade ja haiguste tõrjeks |
| double serrate | toothed margin of a leaf, with smaller teeth within the teeth. | kahelisaagjas | leheserva tüüp, mille puhul teravatel lehe tipu poole suunatud hammastel on omakorda väiksemad hambad |
| drip line | imaginary line defined by the branch spread of a single plant or group of plants. | võraräästas | puuvõra või puuderühma võrastiku leviku kujuteldav joon (projektsioon) maapinnal |
| drupe | stony seed inside a fleshy covering (for example, cherry and peach). | luuseeme | lihaka katte (viljaliha) sees paiknev luujas seeme (nt kirsi- ja ploomikivi) |
| dry season dormancy | drought adaptation of acclimated plants that become dormant during the dry season. | põuaaegne puhkeseisund | taimede kohastumus minna põua ajaks puhkeolekusse (langetada lehed) |
| early-successional plant communities | plant communities that first develop following disturbance. Succession is the replacement of one plant community by another. | pioneerkooslused | pärast häiringut esimesena tekkivad taimekooslused, mis hiljem asenduvad. Asendumist loomuliku arengu käigus nimetatakse suktsessiooniks |
| earlywood | portion of an annual ring (growth ring) that forms after a period of dormancy, characterized by large-diameter cells and thin walls (in ring porous species). Also called springwood (contrast with latewood). | kevadpuit, varapuit | puu aastarõnga osa, mis on moodustunud kevadsuvel. Sellele on iseloomulikud suurem läbimõõt ja õhemate seintega rakud (eriti hästi vaadeldav rõngassoonelistel liikidel) |
| edema (oedema, in British English) | watery swelling in plant tissue. | ödeem | liigvee sisalduse tõttu paisunud osa taimekoes |
| embolism | air bubbles in the xylem typically entering during periods of drought or injury. | embolism | õhukorgikeste sisenemine ksüleemi tavaliselt kas põuaperioodide ajal või vigastuste tõttu |
| embryo | rudimentary plant in the seed before it starts a period of rapid growth. | embrüo | seemnes olev taimealge enne idanemise algust |
| entire | term describing a leaf margin without teeth. | terveservaline | sakkideta, hammasteta lehelaba |
| epicormic shoot | shoot arising from a dormant bud or from newly formed adventitious tissue. | epikormiline võsu | lisa- või uinupungast arenenud võrse (oks) |
| epidermis | outer tissue of leaves, stems, roots, flowers, and seeds. | epidermis (ka epiderm) | elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte, juurte, õite ja viljade välispinnal |
| evapotranspiration (ET) | loss of water by evaporation from the soil surface and transpiration by plants. | evapotranspiratsioon | koguaurumine ehk summaarne veekadu mullapinnalt aurumise ja taimede transpireerimise läbi |
| evergreen | tree or other plant that does not shed all of its foliage annually, but rather progressively over a period of years (contrast with deciduous). | igihaljas | puu või muu taim, kes ei langeta kogu lehestikku igal aastal, vaid järk-järgult mitme aasta jooksul |
| excurrent | a pattern of tree branching characterized by a central leader and a pyramidal, cone-shaped crown (contrast with decurrent). | korrapärane | ehk läbivatüveline võratüüp, millele on iseloomulik juhttüvi ning püramiidjas või koonusjas kasvukuju (vrd ebakorrapärane võra) |
| exotic species | species of plant or other organism not native or indigenous to a region. May be invasive (contrast with introduced species, native species, and naturalized species). | võõrliik | liik, mis esineb väljaspool oma looduslikku levilat, kuhu ta on sattunud inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil. Eestis loetakse võõrliigiks taimeliiki, mis on siia jõudnud pärast 18. sajandi keskpaika (tlk). Mõned võõrliigid võivad muutuda ka invasiivseks |
| exotropy | ability of a root or branch to resume its original direction of growth after being deflected by an object. | eksotroopia | juure või oksa võime taastada algne kasvusuund pärast sellest kõrvalekaldumist mingi objekti takistava mõju tõttu |
| family | taxonomic group under the order level and above the genus level. | sugukond | seltsist madalam ning perekonnast kõrgem taksonoomiline ühik |
| fascicle sheath | portion of a pine tree which secures the needles together in characteristic clusters of two, three, or five. | okkatupp | mändide okkakimpe kas 2, 3 või 5 kaupa koos hoidev kilejas, umbes 1 cm pikkusega tupp okaste basaalosas |
| fermentation | 1) incomplete path of respiration in the absence of sufficient oxygen. 2) the conversion of organic substances to alcohol and other metabolites by the action of enzymes (or ferments) that may invade a tree’s vascular system. The reaction may be aerobic or anaerobic, depending on the microorganisms or enzymes used. | käärimine, fermentatsioon | 1) suhkrute lõhustumine anaeroobsetes tingimustes pärmiseente ja bakterite tegevuse tulemusel; 2) orgaaniliste ainete muundumine alkoholiks ja muudeks ainevahetussaadusteks ensüümide (või fermentide) toimel. Saadused võivad tungida puu juhtkudedesse ning kutsuda esile aeroobseid või anaeroobseid protsesse olenevalt protsessis osalenud mikroorganismide või ensüümide eripärast |
| flower | organ of sexual reproduction in angiosperms. | õis | sugulise paljunemise organ katteseemnetaimedel |
| foliage | leaves of a plant. | lehestik | kõik taime lehed ühtekokku |
| forma | group of plants within a species having distinct variations that occur sporadically and naturally. | vorm | looduses juhuslikult tekkinud liigisisene takson, mis erineb teistest oma liigi isenditest mingi konkreetse välistunnuse poolest |
| fronds | large, divided leaf structures found in palms and ferns. | liigestunud labaga lihtleht | suur, jagunenud leht nt palmidel ja sõnajalgadel |
| frost crack | vertical split in the wood of a tree, generally near the base of the bole, caused by internal stresses and low temperatures. Does not usually lead to failure. Radial shake. | külmalõhe | valdavalt puutüve alumises osas esinev vertikaalsuunaline, radiaalselt tüve sisemusse ulatuv lõhe, mis võib tekkida madala temperatuuriga kaasnevate puidu sisepingete tõttu. Üldjuhul ei tekita külmalõhe puu murdumisohtu |
| fruit | structure formed from the ovule of a flower; contains the seeds. | vili | õistaime munarakust arenenud organ, mis sisaldab seemneid |
| fruiting body | reproductive structure of a fungus. The presence of certain species may indicate decay in a tree. | viljakeha | seene paljunemisorgan. Mõningate seeneliikide viljakehad puul võivad viidata mädanikule |
| genera | plural of genus (see genus). | perekonnad | mitmus sõnast perekond |
| genus (pl. genera) | taxonomic group, composed of species having similar fundamental traits. Botanical classification under the family level and above the species level. | perekond | sugukonnast madalamal ning liigist kõrgemal süstemaatilisel tasandil paiknev ning oma põhiomadustelt sarnaseid isendeid hõlmav taksonoomiline ühik |
| geotropism | plant growth produced as a response to the force of gravity, either positive as in the direction of gravity (roots) or negative as in opposite the direction of gravity (shoots). | geotropism | gravitatsiooni mõju taime kasvusuunale; positiivse geotropismi tõttu kasvavad taimejuured alati allapoole ning negatiivse tõttu kasvavad võrsed alati ülespoole |
| gibberellins | group of plant hormones involved in cell elongation and other physiological processes. | giberelliinid | rühm taimseid hormoone, mis osalevad rakkude kasvus ja muudes füsioloogilistes protsessides |
| girdling | restriction, compression, or destruction of the vascular system within a root, stem, or branch that causes an inhibition of the flow of water and photosynthates in the phloem. | rõngastamine, vöötamine | tüve, okste või juurte vaskulaarsüsteemi ehk juhtsoonte ahendamine, kokkusurumine või hävitamine, mis pärsib vee ja assimilaatide voolu floeemis |
| girdling root | root that encircles all or part of the trunk of a tree or other roots and constricts the vascular tissue and inhibits secondary growth and the movement of water and photosynthates. | kägistusjuur | juur, mis täielikult või osaliselt keerdub ümber puutüve alaosa või juurekaela või ümber teiste juurte, põhjustades sellega vaskulaarsüsteemi pitsumist, mille tagajärjeks on vee ning assimilaatide liikumise pidurdumine ning puu tüvevormi moondumine |
| growth rate | speed at which something grows per unit of time. | juurdekasv | isendi kasvu ulatus teatud aja (tav aasta) jooksul. Puittaimede puhul räägitakse tavaliselt kõrguse jämeduse või tagavara (mahu) juurdekasvust (tlk) |
| growth rings | rings of xylem that are visible in a cross section of the stem, branches, and roots of some trees. In temperate zones, the rings typically represent one year of growth and are sometimes referred to as annual rings. | aastarõngad, -ringid | puutüve, okste või mõnikord ka juurte ristlõikel nähtavad ringikujulised puidu tekstuuri jooned; jaheda ja mõõduka kliima tingimustes kambiumirakkude jagunemine ajutiselt (talveks) vaibub, mistõttu moodustub igal aastal uus ring ning seepärast nimetatakse neid ringe aastaringideks ehk -rõngasteks |
| guard cells | pair of specialized cells that regulate the opening and closing of a stomate (see stomata) due to a change in water pressure within cells. | sulgrakud | leherakkude siserõhu muutumisega kaasnevat õhulõhede avanemist ja sulgumist reguleeriv, sellele spetsialiseerunud rakupaar (vt ka õhulõhed) |
| gymnosperm | plants with exposed seeds, usually within cones. The classes Ginkgopsida and Coniferopsida are members of the group (contrast with angiosperm). | paljasseemnetaim | taim, mille seemned asetsevad lahtiselt seemnesoomustel (viimaste kogu nimet käbiks); paljasseemnetaimed on nt palmlehikud, okaspuud, hõlmikpuud (vrd katteseemnetaim) |
| habit | characteristic form or manner of growth. | haabitus | taime, inimese või looma tunnuslik väliskuju |
| hardened off | 1) plant tissue that is acclimated to the cold or a new environment. 2) a process that acclimates balled and burlapped trees to water stress when dug with foliage. | karastunud, kohanenud, harjunud, harjutatud | 1) külmade või endisest erinevate elutingimustega sobitunud taimekoed, ka taim tervikuna (nt sügisese karastuse läbinud puud, toataimed, mida on õueviimiseks harjutatud uute valgustingimustega jm – tlk); 2) kasvuperioodil välja kaevatud ja pallitud puuistikud, mis on sobitunud veepuudusest tuleneva stressiga |
| hardiness | genetically determined ability of a plant to survive low temperatures. | külmakindlus | taime geneetiliselt määratud võime üle elada külmakraade |
| hardwood | 1) wood of an angiosperm tree as distinguished from that of a conifer; broadleaf tree. 2) referring to an angiosperm, or broadleaf tree. | kõva (lehtpuude) puit | rahvusvahelisel puiduturul lehtpuupuidu kohta kasutatav koondnimetus (mõnikord tähistatakse selle mõistega ka lehtpuid kui teatud kindlat taimerühma). Eestis loetakse kõvadeks lehtpuuliikideks siiski vaid tamme, saart, jalakat ja vahtrat, ülejäänud lehtpuuliike nimetatakse pehmeteks lehtpuudeks (tlk) |
| hazard reduction pruning | type of pruning to remove dead, severely decayed, split, or other branches or tree parts (including fruit and fronds) that pose an elevated level of risk. | ohutuslõikus | kuivade, pehkinud või murdunud okste või muude puuosade (sh rasked viljad ja lehed nt palmidel) eemaldamiseks tehtav lõikus riskide maandamiseks |
| healing | a physiological, regenerative process not known to occur in plants. | paranemine (haigusest) | füsioloogiline tervenemis- või taastumisprotsess, teadaolevalt taimedel ei esine |
| heartwood | wood that is altered (inward) from sapwood and provides chemical defense against decay-causing organisms and continues to provide structural strength to the trunk. Trees may or may not have heartwood (contrast with sapwood). | lülipuit | puutüve sisemise osa puit, kus rakkude elutegevus on lakanud (vrd temast väljapoole jääv, elusrakkudest koosnev maltspuit). Lülipuit pakub puule keemilist kaitset lagundajate vastu ning tõstab tüve tugevust. Lülipuitu kõikidel puuliikidel ei esine (vrd maltspuit) |
| heat tolerance | ability of a plant to endure high temperatures. | kuumataluvus | taime võime taluda kuuma |
| hormone | see plant hormone. | hormoon | vt taimehormoon |
| hybrid | plant resulting from a cross between two or more other plants that are more or less alike. | hübriid | taim, kes on saadud kahe või enama sugulastaime ristamise või ristumise tulemusena |
| identification key | guide used to help identify plants and other organisms. | määraja, määramistunnus | taimede või muude organismide liigi määramiseks kasutatav juhend |
| included bark | bark that becomes embedded in a crotch (union) between branch and trunk or between codominant stems. Lacks axillary wood and causes a weak structure. | sisse- (vahele) kasvanud koor | liigväikese väljumisnurgaga, nn lukustumata oksa ja tüve vahel või kahvelharude vahel olev koor, sageli oksarebendite põhjustaja |
| indeterminate growth | continued growth due to sustained activity of the apical and lateral meristems (contrast with determinate growth). | indeterminantne ehk pidev kasv | taime kasvuviis, mille puhul tipmised ja külgmised meristeemid on pidevalt aktiivsed, kasv kestab kogu kasvuperioodi vältel; (vastand determinantne kasvuviis). Indeterminantsed on näiteks mõned kõrged tomatisordid (tlk) |
| inflorescence | cluster of flowers. | õisik | õiekogum |
| internodal | between the nodes on a stem. | sõlmedevaheline | millegi asukoht võrsel (või oksal või tüvel) kahe sõlmekoha vahel |
| internode | region of the stem between two successive nodes (contrast with node). | sõlmevahe | kahe järjestikuse sõlmekoha vahele jääv võrse (või oksa või tüve) osa |
| interveinal tissue | leaf tissue between the veins or vascular bundles. | lehelaba põhikude (mesofüll) | juhtsoonte või juhtsoonekimpude vaheline lehekude |
| introduced species | organisms not native to a region (contrast with exotic species, native species, and naturalized species). | võõrliik | piirkonnas looduslikult mitteesinev organism (vrd eksootiline, kodumaine, naturaliseerunud liik) |
| key | see identification key. | võti, tunnus | vt määraja, määramistunnus |
| kingdom | primary taxonomic group, separating plants from animals. | riik | eluslooduse suurim taksonoomiline ühik, nt taime- ja loomariik |
| latent bud | bud held in dormancy for more than one year by hormones originating from the terminal bud. Term sometimes used to refer to dormant buds or adventitious buds. | latentne pung, ka peitpung; uinupung | kauem kui aasta kestev punga puhkeolek, mis on esile kutsutud tipupungast pärit hormoonidest. Sellega tähistatakse mõnikord ka uinu- või lisapunga. Eestis on lisa- ja uinupung eri mõisted (tlk) |
| lateral | secondary or subordinate branch or root. | lateraalne; ka külg- | teise või madalama järgu oks või juur |
| lateral bud | vegetative bud on the side of a stem (contrast with terminal bud). | külgpung | varre (üheaastase võrse küljel) paiknev vegetatiivpung (vrd tipupung) |
| lateral root | root that arises by cell division in the pericycle of the parent root and then penetrates the cortex and epidermis. | külgjuur | juur, mis tekib rakkude jagunemisel vanemjuure (kõrgema astme juure) peritsüklis ja tungib seejärel läbi sisekoore ja epidermise |
| latewood | portion of an annual ring (growth ring) that forms during summer, characterized by small-diameter cells with thick walls. Summer wood (contrast with earlywood). | hilispuit; ka sügispuit | suve teisel poolel moodustunud väiksematest paksemaseinalistest rakkudest koosnev tumedamat värvi kitsam aastarõnga osa (vrd kevadpuit) |
| LCR | see live crown ratio. | elusvõra pikkuse ja puu kõrguse suhe | vt elusvõra pikkuse ja puu kõrguse suhe |
| leader | primary terminal shoot or trunk of a tree. Large, usually upright stem. A stem that dominates a portion of the crown by suppressing lateral branches. | ladvavõrse | puu tipupungast arenenud, püstine ja tugev, võra külgokste suhtes domineeriv tüvepikenduse osa |
| leaf | primary, photosynthetic organ of a plant that is connected to a stem by a petiole. | leht | taime fotosünteesiorgan, mis on leherootsu abil võrsega ühendatud |
| leaf apex | tip of the leaf blade. | lehetipp | lehelaba tipp |
| leaf axil | edge of a leaf petiole where it meets the stem. | lehekaenal | leherootsu ja võrse (varre) kokkupuutekoht |
| leaf base | bottom part of the leaf blade. | lehealus | lehelaba leherootsupoolne osa (basaalosa) |
| leaf blotch | irregularly shaped areas of disease on plant foliage. | laigud lehel, laigulisus | ebakorrapärase kujuga haiguspiirkonnad taimede lehestikul |
| leaf margin | outer edge of the leaf blade. | leheserv | lehelaba välimine külg |
| leaf scar | scar left on the twig after a leaf is shed. | lehearm | pärast lehe loomulikku langemist võrsele jääv abstsissioonikihiga kaetud (korgistunud) jälg |
| leaf spot | patches of disease or other damage on plant foliage. | lööve | haiguslikud laigud või muud kahjustused taime lehestikul |
| leaflet | separate part of a compound leaf blade. | leheke | liitlehte moodustav osaleht |
| lenticels | small openings in the bark that permits the exchange of gases. | koorelõved | puu sisemiste kudede ning välisõhu vahelist gaasivahetust võimaldavad väikesed läätsekujulised avad puukoore korkkoes |
| lesion | local area of diseased or damaged tissue. | lesioon, kolle | haiguse või kahjustuse avaldumise ehk lokaliseerumise koht kudedel |
| life cycle | series of stages in the life of an organism (see life stage). | elukaar, eluring | arenguklasside jada organismi elus (vt ka eluetapp) |
| life stage | one of multiple phases in the growth and development of an organism. | eluetapp | üks paljudest organismi kasvu ja arengu faasidest |
| lignification | process in which cell walls become thicker and stronger by impregnation with lignin. | puitumine | ligniin ladestub taime rakuseintesse ja taime vars muutub sellest jäigaks |
| lignin | organic substance that impregnates certain cell walls to thicken and strengthen the cell to reduce susceptibility to decay and pest damage. | ligniin | orgaaniline aine (biopolümeer), mis moodustab suurema osa taimede rakukestadest; ladestudes rakuseintesse, aitab see rakke tugevdada ja seeläbi väheneb vastuvõtlikkus mädanik- ja putukkahjustuste suhtes |
| limb | large, primary branch of a tree. | põhioks | esimese järgu oks |
| live crown ratio (LCR) | ratio of the height of the crown containing live foliage to the overall height of the tree. | elusvõra pikkuse ja puu kõrguse suhe | elusvõra pikkuse ja puu kõrguse suhe |
| lobe | leaf segments that project outward, creating voids (sinuses) between the segments (contrast with sinus). | (lehe)hõlm | väljalõigetega eraldatud osa taimelehest |
| meristem | undifferentiated tissue in which active cell division takes place. Found in the root tips, buds, cambium, cork cambium, and latent buds. | meristeem | jagunemisvõimelistest diferentseerumata rakkudest koosnev kude (algkude), millest moodustuvad muud taimekoed; meristeemkude paikneb juuretippudes, pungades, kambiumis, korgikambiumis ja peitpungades (uinupungades) |
| mesophyll | middle layers of a leaf where most photosynthesis takes place. Layers of the leaf between the upper and lower epidermis. | mesofüll | lehe pealmise ja alumise epidermise vahel paiknevad rakukihid, kus toimub suurem osa fotosünteesist |
| metamorphosis | biological transformation in the lifecycle of an organism, going from an immature to an adult stage. | muundumine, moone (zool) | taime osa kuju ja talitluse muundumine (bot); bioloogiline üleminek organismi elutsüklis, jõudes ebaküpsest faasist täiskasvanuks (zool) |
| monocot | see monocotyledon. | üheiduleheline | vt üheiduleheline |
| monocotyledon | plant with an embryo that has one single seed leaf (cotyledon). Examples are grasses and palms (contrast with dicotyledon). | üheiduleheline | taim, mille seemnes on üksainus iduleht, nt kõrrelised ja palmid. Vrd kaheiduleheline |
| monoecious | species with male and female flowers borne on the same plant (contrast with dioecious). | ühekojaline | liik, mis kannab samal taimel emas- ja isasõisi või mõlemasugulisi õisi (vrd kahekojaline) |
| morphology | study of the form and structure of plants and other living organisms (contrast with anatomy, physiology, and taxonomy). | morfoloogia välislaad | õpetus taimede ja teiste elusorganismide vormi ja ehituse (välislaadi) kohta (vrd anatoomia, füsioloogia, taksonoomia) |
| mortality spiral | combination of events or conditions that accelerate decline and, if left untreated, may cause the eventual death of a tree. | mandumine | puu allakäiku põhjustavate sündmuste või tingimuste kombinatsioon, mis vajalike parendusmeetmete eiramise korral võib põhjustada puu surma |
| native species | plants indigenous to a region. Naturally occurring and not introduced by humans (contrast with exotic species, introduced species, and naturalized species). | kohalik ehk pärismaine ehk indigeenne taimeliik | mingi piirkonna loodusesse kuuluvad põlised liigid, mis erinevalt võõr-, introdutseeritud või naturaliseerunud liikidest, on saanud selle ala oma elupaigaks ilma tehislike protsesside ehk inimese otsese kaasabita. Eesti puittaimedest loetakse pärismaisteks neid liike, mis on siia levinud alates viimase jääaja lõpust ja enne 18. sajandit pKr (tlk) |
| naturalized species | non-native species that has become established in a region and propagates without human assistance (contrast with exotic species, introduced species, and native species). | naturaliseerunud liik | võõrliik, mis on piirkonnas kohastunud ja paljuneb inimese abita (vrd eksootiline, sissetoodud, kohalik liik) |
| needle | slender leaf of a conifer. | okas | nõeljas leht okaspuudel |
| node | slightly enlarged growth point on a stem where leaves and buds arise (contrast with internode). | sõlm, sõlmekoht | kergelt suurenenud kasvupunkt varrel, kus tekivad lehed ja pungad (vt ka sõlmevahe) |
| nomenclature | scientific naming system for living organisms. Scientific names are Latin (or Latinized forms of other languages) and written in italics, the genus first (always starting with capital letter), followed by the specific epithet (species, always starting with lowercase letter, e.g., Quercus alba). | nomenklatuur | elusorganismide teaduslik nimesüsteem; teaduslikud nimetused on ladinakeelsed (või teiste keelte latiniseeritud vormid) ja kirjutatakse kaldkirjas, paigutades alati esikohale suure algustähega algava perekonna nimetuse, millele järgneb väiketähega algav liigiepiteet (nt Quercus alba) |
| nursery stock | plant obtained from or grown in a nursery and intended to be planted out in the landscape. | istik | puukoolist saadud või kasvatatud taim, mis on mõeldud maastikule istutamiseks |
| nut | 1) a dry, hard, one-seeded fruit. 2) hardware with internal threads matched to the external threads of a bolt. | pähkel; ka mutter | 1) kuiv, kõva, ühtainsat seemet sisaldav vili; 2) tehnikas kasutatav, sisemise keermega ning temaga koos kasutatava poldi väliskeermega vastavuses detail |
| oblique | pertaining to leaf shape, lopsided, with one side larger than the other. | ebasümmeetriline, viltune | erineva suurusega lehepooltega leht |
| obtuse | pertaining to leaf shape, rounded to approaching semicircular. | tömp, tömplas | lehe või okka kuju, tavaliselt selle poolringikujuline tipp |
| oedema | see edema. | ödeem | vt ödeem |
| opposite | pertaining to leaf or branch arrangement, leaves or branches situated two at each node, across from each other on the stem (contrast with alternate and whorled). | vastak | lehtede või pungade paiknemise viis võrsel, mille puhul igas sõlmekohas asetseb teineteise vastas kaks lehte või punga, vanemal oksal ka kaks külgoksa (vrd vahelduv ja männasjas) |
| order | taxonomic group below the class level but above the family level. | selts | sugukonna ja klassi vahel paiknev taksonoomiline ühik |
| osmosis | diffusion of water through a semi-permeable membrane from a region of higher water potential (lower salt concentration) to a region of lower water potential (higher salt concentration). | osmoos | lahusti (nt vee) liikumine läbi poolläbilaskva membraani, kus lahusti liigub väiksema sisaldusega (kõrgema potentsiaaliga) lahusest suurema lahustunud aine sisaldusega (madalama potentsiaaliga) lahusesse. Osmoosi teel sisenab vesi taimejuurtesse, aga sel on ka roll lehtede kuivamisel soolakahjustuse tõttu (tlk) |
| osmotic pressure | pressure generated by the movement of water across the cell membrane caused by the difference between solute concentrations on each side. | osmootne rõhk | rõhk, mis tekib vee liikumisel läbi rakumembraani; rõhk on põhjustatud lahustunud aine sisalduse erinevusest membraanist ühel ja teisel pool |
| ovary | in trees and other plants, the part of the flower that produces the ovules and becomes the fruit at maturity. | sigimik | õistaimede õie osa, mis toodab emassugurakke, millest arenevad küpsedes viljad |
| overextended branch | a branch that has grown longer than the natural extent of the tree's canopy and can no longer be securely held before breaking under its own weight. A defect that can lead to failure of the branch. | (võrast) väljaulatuv oks | puuvõra loomulikust ulatusest pikemaks kasvanud ohtlik oks, mis võib murduda oma raskuse all, põhjustada terve suurema haru murdumise |
| palm | monocotyledonous plant of the Palmacea family. With some exceptions, it has an unbranched trunk; its leaves are spirally arranged around the terminal bud; and the vascular bundles are scattered. | palm | palmiliste sugukonda kuuluv üheiduleheline, enamikul juhtudel harunemata tüvega taim. Palmi lehed paiknevad spiraalselt tipupunga ümber ning nende juhtsoonte kimbud on hajutatud |
| palmate | type of compound leaf with veins or leaflets radiating in a fanlike pattern (contrast with bipinnate and pinnate). | sõrmjas | lehvikut meenutav liitlehe tüüp, mille lehekesed väljuvad kiirjalt ühestainsast punktist (vrd sulgjas, kahelisulgjas) |
| parenchyma cells | thin-walled, living cells essential capable of dividing and essential in photosynthesis, radial transport, energy storage, and production of protective compounds. | parenhüümirakk | taime põhikoe õhukeseseinaline, jagunemisvõimeline elusrakk, osalev taime olulistes talitlustes: fotosünteesis, vedeliku radiaalsel transpordil, energia salvestamisel ja kaitsvate ühendite tootmisel |
| parent branch | larger branch or stem from which a smaller, lateral branch arises. | emaoks | suurema järgu oks või vars, millest väljub väiksema järgu oks |
| peen | the act of bending, rounding, or flattening the end of through-hardware for the purpose of preventing a nut from "backing off." | pinnima | poldi otsa painutama, ümaramaks või lamedamaks taguma mutri lahtituleku vältimiseks |
| periderm | the outer layers of tissue of woody roots and stems, consisting of the cork cambium and the tissues produced by it, such as bark. | periderm | puitunud juurte ja varte välimine kiht, mis koosneb korgikambiumist ja selle toodetud kudedest, nagu koor |
| permanent branches | in structural pruning of young trees, branches that will be left in place, often forming the initial scaffold framework of a tree (contrast with temporary branches). | jäävad oksad | noorte puude kujunduslõikusel võra struktuuri kujundamiseks säilitatavad põhioksad (vrd ajutised oksad, mis võra tõstmise käigus eemaldatakse) |
| permanent wilting point | point at which a plant cannot pull any more water from the soil and suffers permanent damage (compare to available water, field capacity, gravitational water, and saturation point). | püsiv närbumispunkt | mulla niiskusesisaldus, mille puhul ei suuda taimed enam mullast vett saada ning nende rakuturgor langeb sedavõrd, et taim ei taastu enam ka siis, kui muld jälle täielikult niiskub (vrd omastatav vesi, väliveemahutavus, gravitatsiooniline vesi, küllastuspunkt) |
| permeable | allowing liquids or gases to pass through, as with a membrane or material. | läbilaskev | membraani või muu materjali omadus lasta läbi gaase või vedelikke |
| petiole | stalk or support axis of a leaf between the stem and the blade. | leheroots | taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba võrse või oksaga |
| petiolule | stalk of a leaflet. | rootsuke | liitlehe lehekest lehe pearootsuga ühendav varreke |
| phellem | the very outer portion of the bark that often exfoliates in plates or peels as it sheds from the tree. | felleem | koore välimisim osa, mis tihti koorub uuenemiseks plaatidena maha |
| phelloderm | the inner portion of the outer bark generated by the cork cambium that stores energy and may photosynthesize. | felloderm | korgikambiumi moodustatud väliskoore sisemine osa, salvestab energiat ja võib osaleda fotosünteesis |
| phellogen | meristematic tissue located in the bark and that generates the phelloderm on the inside and the phellem on the outside. Cork cambium. | fellogeen | koores paiknev meristeemkude, toodab fellodermi sissepoole ja felleemi väljapoole (korgikambium) |
| phenological stage | a biological stage of development of an organism that may be associated with other biological events such as insect hatching. | fenoloogiline faas | organismi bioloogilise arengu kvalitatiivne faas, võib olla seotud teiste bioloogiliste sündmustega, nt putukate koorumine. Puude puhul nt õitsemine, lehtimine, viljumine (tlk) |
| phenology | relationship between the climate and biological events, such as flowering or leafing out in plants. | fenoloogia | kliima ja bioloogiliste sündmuste seos, nt taimede õitsemine või lehtimine. Bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi nähtusi, nende arenemist ja tekkimise ajalist reeglipärasust (EKSS 2009) |
| phenology calendar | a calendar that correlates pest activity or development with readily observable, seasonal events such as plant budding, flowering, or fruiting. | fenoloogiline kalender | kalender, mis seob kahjurite tegevuse või arengu jälgitavate sesoonsete sündmustega, nagu pungade puhkemine, õitsemine, viljumine |
| phenols | naturally produced organic alcohols. One of several chemical defense compounds in trees. | fenoolid | loodusliku päritoluga orgaanilised alkoholid. Üks paljudest puude keemilistest kaitseühenditest |
| phloem | plant vascular tissue located between the baker and cambium. Transports photosynthates, growth regulators, and other resources. Is multidirectional, transporting laterally, up, and down (contrast with xylem). | floeem | taimede vaskulaarkude, mis asub koore ja kambiumi vahel. Transpordib fotosüneesiprodukte, kasvuregulaatoreid ja teisi ressursse. Mitmesuunaline, transpordib külgsuunas, üles ja alla (vrd ksüleem) |
| photoperiod | length of daylight and/or darkness required for certain developmental processes and growth in plants. | fotoperiood | päevavalguse ja/või pimeda aja pikkus, mis on vajalik taimede arenguks ja kasvuks |
| photosynthate | general term for the sugars and other carbohydrates produced during photosynthesis. | fotosünteesi saadus (assimilaat) | suhkrud jt süsivesikud, mis tekivad fotosünteesi käigus |
| photosynthesis | process in green plants (and in algae and some bacteria) by which light energy is used to form glucose (chemical energy) from water and carbon dioxide. | fotosüntees | rohelistes taimedes (ja vetikates, osas bakterites) toimuv protsess, kus valgusenergia abil toodetakse veest ja süsinikdioksiidist glükoosi (keemilist energiat) |
| photosynthesize | to form sugar (glucose) from water and carbon dioxide using the energy of light (see photosynthesis). | fotosünteesima | valgusenergia abil suhkrut (glükoosi) veest ja süsinikdioksiidist tootma (vt fotosüntees) |
| phototropism | influence of light on the direction of plant growth. Tendency of plants to grow toward light. | fototropism | valgussuundus, valguse mõju taime kasvusuunale. Taimede kalduvus kasvada valguse poole |
| phylum (pl. phyla) | primary taxonomic group within a kingdom. | hõimkond | kõrgeim taksonoomiline üksus taime-, looma-, seeneriigis |
| physiology | in arboriculture, the study of the life function of a tree (contrast with anatomy, morphology, and taxonomy). | füsioloogia | õpetus puu talitlustest arboristikas (vrd anatoomia, morfoloogia, taksonoomia) |
| phytochrome | plant pigment that is sensitive to certain wavelengths of light. Plays a role in plant responses to light. | fütokroom | valguse teatud lainepikkustele tundlik taimepigment. Mõjutab taime valgustundlike füsioloogiliste protsesside toimimist |
| pigment | substance that appears colored as a result of the reflection of certain light wavelengths. | pigment | aine, mis paistab valguse teatud lainepikkuste peegeldumise tagajärjel kindlat värvi |
| pinnate | type of compound leaf, with leaflets along each side of a common axis (contrast with bipinnate and palmate). | sulgjas | liitlehe tüüp, mille pearootsule on kinnitunud kaks või rohkem lehekest (vrd kahelisulgjas, sõrmjas) |
| pith | the central core of a stem. Often is a lighter color than surrounding tissue. | säsi | tüve või varre (ka juure – tlk) südamik. Tihti ümbritsevast koest heledam |
| plant hormone | substance produced by a plant that, in low concentrations, affects physiological processes such as growth and development, often at a distance from the substance's point of origin (see plant growth regulator). | taimehormoon | taime toodetud aine, mis juba väikeses koguses mõjutab füsioloogilisi protsesse nagu kasv ja areng sageli tekkekohast kaugemal (vt taime kasvuregulaator) |
| plasmodesmata | junctions through cell walls that connect the cytoplasm of adjacent plant cells, forming a circulatory and communication system connecting the cells in plant tissue. | plasmodesm | rakukesti läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmasid, moodustades tsirkulatoorse ja kommunikatiivse süsteemi |
| pot bound | see root bound. | köitjuured | olukord, kus konteineris on taime juured liiga kokkusurutud ning nende kasv on takistatud |
| primary growth | root and stem growth in length. Occurs at the apical meristems and lateral meristems of all vascular plants. | esikasv (primaarne kasv) | juure, varre ja tüve pikkuskasv. Leab aset kõikide soontaimede tipumeristeemis |
| propagation | process of increasing plant numbers, both sexually and asexually. | paljundamine | taime isendite arvu suurendamine suguliselt või vegetatiivselt |
| protection zone | see tree protection zone and branch protection zone. | kaitseala | vt juurekaitseala |
| provenance | geographic origin of a plant, differing from the range of a species or where a species can be expected to be hardy. | provenients | taimeliigi geograafiline päritolukoht, mis erineb liigi areaalist või kus liigi isendid on vastupidavamad |
| pubescence | short, soft hairs covering the surface of leaves or other plant parts. | karvasus | lehtede ja taime muude osade pinda katvad lühikesed pehmed karvad |
| pustules | small, confined blister-like raised area on a leaf surface | pustul | väike piiritletud padjanditaoline kõrgendik lehepinnal |
| radial shake | see frost crack. | radiaallõhe | vt külmalõhe |
| radial transport | lateral movement of substances, perpendicular to the longitudinal axis of the tree or stem. | radiaalne transport | ainete külgsuunaline liikumine, puu või tüve pikiteljega risti |
| ram's horns | inward curling formation of woundwood resembling the horns of a ram. | keerdunud haavapuit, oinasarved | haavakoe sissepoole keerduv moodustis, mis meenutab oinasarvi |
| ray | parenchyma tissues that extend radially across the xylem and phloem of a tree and function in transport, storage, structural strength, and defense. | säsikiir | parenhüümne kude, mis läbib radiaalselt puu ksüleemi ja floeemi, säsikiir täidab transpordi, säilitamise, struktuurse tugevuse ja kaitse ülesandeid |
| reaction zone | natural boundary formed chemically within a tree to separate damaged wood from existing healthy wood. Important in the process of compartmentalization (contrast with barrier zone). | reaktsioonitsoon | looduslikult puu sees keemiliselt moodustuv tõke, mis pidurdab nakkuse levikut kahjustunud puidust tervesse puitu. Oluline kapseldumise protsessis (vrd eralduskiht) |
| reaction wood | wood formed in leaning or crooked stems or on lower or upper sides of branches as a means of counteracting the effects of gravity (see compression wood and tension wood). | reaktsioonipuit | puit, mis moodustub kaldus või kõveratel tüvedel või okste alumisel või ülemisel küljel gravitatsiooni vastumõjuna (vt survepuit, tõmbepuit) |
| reiteration | an asexual reproductive strategy of trees such as aspen (Populus spp.) and willow (Salix spp.), which produce new trees or groups of trees by root suckering (see sucker). | vegetatiivne paljunemine | puude mittesuguline paljunemisstrateegia, nagu haaval või pajul, puid või puuderühmi tuleb juurde juurevõsude kaudu (vt juurevõsu) |
| resource allocation | 1) in plant physiology, distribution and use of photosynthates for various plant functions and processes. 2) in management, distribution of materials or other assets to accomplish objectives. | ressursipaigutus | 1) taimefüsioloogias fotosünteesiproduktide jaotus ja kasutus eri funktsioonideks ja protsessideks; 2) juhtimises materjalide ja muude varade jaotamine eesmärkide saavutamiseks |
| respiration | in plants, process by which carbohydrates are converted into energy by using oxygen. | hingamine | protsess taimedes, mille käigus muundatakse süsivesikud energiaks, kasutades hapnikku |
| rhizodermis | primary surface layer of the root, similar to epidermis but of different origin and function. | risoderm | juurt kattev primaarne kude, mis sarnaneb epidermisega, kuid erineb tekkekoha ja funktsiooni poolest |
| ring porous | pattern of wood development in which the large-diameter vessels are concentrated in the earlywood (contrast with diffuse porous). | rõngassooneline puit | puidu moodustumisel tekkiv muster, kus suhteliselt suure läbimõõduga juhtsooned on koondunud kevadpuitu (vrd hajulisoonelised) |
| ring shake(s) | see shake(s). | ringlõhe | vt lõhe |
| root | plant organ, usually underground, that serves as anchorage, and also absorbs and conducts water and minerals. | juur | taime enamasti maa-alune organ, mis täidab ankurdamise eesmärki ja ühtlasi imab ja juhib vett ning mineraalaineid |
| root ball | soil containing all (e.g., container grown) or a portion (i.e., B&B) of the roots that are moved with a plant when it is planted or transplanted. | mullapall | muld, mis istutamisel või ümberistutamisel liigub koos taimega ja sisaldab kõiki juuri (nt konteinertaim) või osa juurtest (st pallitud ja pakitud) |
| root barrier | membranes or sheets installed vertically in the soil to limit or direct the growth of tree roots. | juuretõke | juurte kasvu piiramiseks või suunamiseks pinnasesse vertikaalselt paigaldatud lehtmaterjal või membraan (spetsiaalne geotekstiil) |
| root bound | condition in which plant roots are overcrowded in a container or site and root growth is restricted. | köitjuured | olukord, kus kasvukohas või konteineris on taime juured liiga kokkusurutud ning nende kasv on takistatud |
| root cap | group of cells protecting the apical meristem at the root tip. | juurekübar ehk kalüptra | juure tipus olevat apikaalset meristeemi kaitsev rakkude kogum |
| root collar | flared area at the tree trunk base where the roots and trunk come together (see root crown, root flare, and trunk flare). | juurekael | laienenud ala tüve ja juurte ühinemiskohas tüve jalamil |
| root collar/root crown excavation | process of removing soil to expose and assess the root collar (root crown) of a tree. | juurekaela avamine | pinnase eemaldamine puu juurekaelalt selle kontrollimiseks ja hindamiseks |
| root crown | area where the main roots join the plant stem, usually at or near ground level. Root collar. | juurekael | mullapiiril asuv põhijuurte üleminekukoht tüveks |
| root flare | see trunk flare. | juurekael | laiend tüve ja juurte ühinemiskohas tüve jalamil |
| root graft | natural union of two roots, either from the same plant or two different plants. Can result in disease transmission. | juurühendus | sama või mitme taime kahe juure kokkukasvamise teel tekkinud looduslik ühendus; võib soodustada haigustekitajate edasikandumist |
| root hairs | modified epidermal cells of a root that absorb the majority of water and minerals. | juurekarvad | väljasopistunud epidermiserakud juure tipuosas, mis imavad põhiosa taimele vajalikust veest ja mineraalainetest |
| root initiation zone | region at the base of a palm stem where lateral roots emerge. | külgjuurte väljumiskoht | külgjuurte väljumispiirkond palmitüvedel |
| root mat | dense network of roots. In palms, near the base of the stem. | juureplaat | tihe juurtevõrgustik. Palmidel algab vahetult tüve basaalosa läheduses |
| root plate | the combination of large structural and smaller roots and soil near the base tree's trunk largely responsible for holding the tree erect. | juureplaat | puutüve ümbritsev, jämedamate ja peenemate juurtega läbijuurdunud ringikujuline maa-ala; tänu juureplaadile püsib puu püsti |
| root stock | root or lower part of tree used for plant propagation on which is grafted scion wood to combine the desirable characteristics of each. | pookealus | paljundamiseks kasutatav juur või puu alumine osa, millele poogitakse pookoks, et kombineerida mõlema soovitud omadusi |
| root zone | (1) horizon or layer within the soil profile where roots exist. (2) volume of soil containing tree roots. (3) horizontal spread of tree roots from the trunk. Typically the root zone of a tree extends well beyond the drip line. | juurtetsoon (juurestikuala) | (1) juuri sisaldav mullahorisont või -kiht, milles asuvad juured; 2) puujuuri sisaldava mulla maht; 3) puujuurte horisontaalne levikuala tüvest. Tavaliselt ulatub juurte levikuala palju kaugemale võraräästast |
| root:shoot ratio | relative proportion of root mass to crown mass. | juurestiku-võra proportsioon | juurestiku massi suhe võra massi |
| samara | dry, winged fruits which remain closed at maturity. | tiibvili | kuivad tiibviljad, mis küpsedes ei avane |
| sap | term used for plant fluids found in cells or transported through the vascular system. | mahl | rakkudes sisalduv või vaskulaarsüsteemi kaudu transporditav taimevedelik |
| sap leakage | dripping of sap from a pruning cut, rubbing, or other wound (see bleeding). | mahlajooks | lõike, hõõrde vm puule tekkinud haavast mahla eritumine |
| sapling | a young tree about 1 to 3 years old, typically larger than a seedling. | istik | 1–3-aastane noor puu, tavaliselt suurem kui seemik |
| sapwood | outer wood (xylem) that is active in longitudinal transport of water and solutes (contrast with heartwood). | maltspuit | tüve välimine elus puiduosa (ksüleem), mis on aktiivne vee ja lahuste pikisuunalisel transpordil (vrd lülipuit) |
| scaffold | 1) pertaining to tree architecture or form, a strong and properly spaced arrangement, framework, or system of branches throughout the crown. 2) a work platform, which may be stationary or moving. | 1) puu põhiharude süsteem ehk toes, 2) telling | 1) puu võra ehituse või vormiga seotud okste või harude ruumiline jaotus, struktuur või paiknemine võras; 2) tööplatvorm, mis võib olla statsionaarne või liigutatav |
| scaffold branches | permanent or structural branches that form the scaffold architecture or structure of a tree. | põhiharud | põhi- või tugioksad, mis moodustavad puu toese, struktuuri |
| scion | 1) top part of a graft, with leaves and buds, that is grafted to the stock or root stock. 2) woody tissue (that does not require buds) used to complete a bridge graft. | pookoks silmastamiseks või sildpookimiseks | 1) lehtede ja pungadega oksa ülemine osa, mis silmastamisel poogitakse pookealusele või juurelõigule; 2) puitunud võrse (võib olla pungadeta), mida kasutatakse sildpookimiseks |
| scorch | browning and shriveling of foliage, especially at the leaf margin. | kiprumine | lehestiku pruunistumine ja kipra tõmbumine eriti leheservas |
| secondary growth | increase in root and stem girth or diameter. Occurs at lateral or secondary meristems in some vascular plants such as dicots. | teiskasv | juure ja tüve ümbermõõdu või diameetri suurenemine. Toimub mõningate soontaimede, nt puittaimede külgmises ehk teiseses meristeemis (kambiumis) |
| secondary phloem | phloem produced to the exterior of the vascular cambium during secondary growth. | floeem | teiskasvu (jämeduskasvu) käigus vaskulaarkambiumi välispinnale tekkiv floeem |
| secondary xylem | xylem produced to the interior of the vascular cambium during secondary growth. | ksüleem | teiskasvu (jämeduskasvu) käigus vaskulaarkambiumi sisepinnale tekkiv ksüleem |
| seed | the fertilized, ripened ovule of a flowering plant found in the embryo. | seeme | taime viljastunud munarakust tekkinud embrüo, mis on ümbritsetud toitekoe ja seemnekestaga |
| seed leaf | see cotyledon. | iduleht | vt iduleht |
| seedling | small plant newly born from a seed. | seemik, tõuse (omastav tõusme) | seemnest tärganud noor taim |
| semi-ring-porous | pattern of wood development displaying characteristics of both ring-porous and diffuse-porous woody plants. | poolrõngassooneline puit | puidu juhtsoonte paiknemise viis, mida iseloomustavad nii rõngassooneliste kui ka hajulisooneliste puittaimede tunnused |
| senescence | process of aging. Process preceding leaf drop in deciduous plants. | lehtede iga-aastane vananemine | taimede vananemine, heitlehiste taimede puhul järgneb lehtede langemine |
| serrate | sawtooth margin of a leaf, with the teeth pointed forward (compare to dentate). | saagjas | lehe tipu poole suunatud hammastega leheserv (vrd hambuline leheserv, kus hambakesed on leheservaga risti) |
| shake(s) | separation of wood at the growth rings or rays, usually along the barrier zone that forms in the compartmentalization process (CODIT). Ring shake(s). Radial shake(s). | puidulõhe | tavaliselt reaktsiooni- või barjääritsooni kontuuri järgiv pikisuunaline lõhe puutüves, mis moodustub kapseldumisprotsessis (CODIT). Ringlõhe. Radiaallõhe |
| shoot | new stem or branch growth on a plant. | võsu | taime ladva või okste juurdekasv |
| shrub | a woody plant, generally smaller than a tree, typically with multiple stems branching from or near the ground. | põõsas | tavaliselt puust väiksem puittaim, mis haruneb maapinnal või maapinna lähedal |
| sieve cells | long, slender phloem cells in gymnosperms. | sõelrakud | pikad, kitsad floeemirakud paljasseemnetaimedel |
| sieve tube elements | specialized phloem cells involved in photosynthate transport. Exist only in angiosperms. | sõeltoruelemendid | spetsialiseerunud floeemirakud, mis osalevad fotosünteesiproduktide transpordis. Ainult katteseemnetaimedel |
| simple leaf | single-bladed leaf. Not composed of leaflets (contrast with compound leaf). | lihtleht | leht, millel on ainult üks lehelaba ja üks roots. Ei koosne lehekestest (vrd liitleht) |
| sink | plant part that uses or stores more energy than it produces. | süsivesikuid tarbiv taimeosa | taimeosa, mis kasutab või talletab rohkem energiat, kui ise toodab |
| sinker roots | downward-growing roots that provide anchorage and take up water and minerals. Especially useful during periods of drought. | ankurjuured | allapoole kasvavad juured, mis töötavad ankruna ja võtavad vett ja mineraale. Eriti kasulikud põuaperioodidel |
| sinus | space between two lobes of a leaf (contrast with lobe). | siinus | lehe kahe hõlma vaheline sisselõige (vrd hõlm) |
| skirt | dead or dying palm fronds gathered down the stem of a palm, which may be removed for aesthetic or safety reasons. | palmiseelik | palmi tüve vastu allavajunud kuivanud või kuivavad palmilehed, mida võib esteetilistel või ohutuse tagamise eesmärkidel eemaldada |
| source | in physiology, plant part that produces carbohydrates. Most green parts are sources since the presence of chlorophyll is indicative of photosynthesis, including mature leaves and green bark (contrast with sink). | süsivesikuid tootev taimeosa | füsioloogias taime osa, mis toodab süsivesikuid. Enamik rohelisi taimeosasid on tootjad, kuna klorofülli olemasolu näitab fotosünteesi toimumist, sh täiskasvanud lehed ja roheline koor (vrd süsivesikuid tarbiv taimeosa) |
| species | taxonomic group of organisms composed of individuals of the same genus that can reproduce among themselves and have similar offspring. | liik | organismide taksonoomiline rühm, koosneb sama perekonna isenditest, võivad omavahel ristuda ja saada endasarnast järelkasvu |
| species diversity | a measure of the number and variety of different species found in a given area. | liigiline mitmekesisus | kindlal alal leiduvate liikide arvu ja varieeruvuse mõõde |
| specific epithet | classification name that follows the genus name in scientific nomenclature (i.e., species). | liigiepiteet | teaduslikus nomenklatuuris taksonoomilise ühiku nimetus, mis järgneb perekonnanimetusele (nt liik) |
| spiral-grained | xylem that develops in a twist as it ascends the trunk or limbs of a woody plant. | keerdkiulisus | ksüleem, mis on kasvades keerdunud tüve või okste pikitelje suhtes |
| sprout | see shoot. | võsu | vt võsu |
| stalk | support axis of an organ. Term often used as a substitute for petiole, peduncle, pedicel, stem, or filament. | roots | organi tugitelg. Sageli kroonleht, õieraag, viljavare, vars, kiud |
| starch | chain of sugar molecules linked together that serves as a form of energy storage in plants (see carbohydrate). | tärklis | omavahel ühendatud suhkrumolekulide ahel, mis toimib taimedes energia salvestajana (vt süsivesikud) |
| stele | central cylinder containing vascular tissue located inside the cortex of stems, branches, and roots. Includes phloem, xylem, and endodermis. | kesksilinder | vaskulaarkudet sisaldav kesksilinder, mis asub tüvede, harude ja juurte korteksis. Sisaldab floeemi, ksüleemi ja endotermi |
| stem | woody structure bearing foliage and buds that gives rise to other stems (branches). | tüvi | puitunud struktuur, mis kannab lehti ja pungi ning millest saavad alguse teised harud (oksad) |
| stem-girdling root | a root that grows tangentially across a stem causing vascular constriction (see girdling root). | kägistusjuur | ümber tüve ringjalt kasvav juur, mis takistab vaskulaarsüsteemis toitainete ja vee liikumist (vt keerdjuur) |
| stippling | speckled or dotted areas on foliage or bark. | laiksus | täpilised alad lehestikul või koorel |
| stock | 1) the plant part in grafting to which the scion is joined. 2) nursery stock. | 1) pookealus 2) istikute olem | 1) juurestikku omav poogitud taime alumine osa või omaette taim, mis on kasvatatud temale teise taime pookimiseks; 2) istikute varu puukoolis |
| stomata (stomates) | small pores, between two guard cells on the undersides of leaves and other green plant parts, through which gases are exchanged and water loss is regulated. | õhulõhed | taimede rohelistel osadel ja lehtede alaküljel sulgurrakkude vahel asuvad väikesed poorid, mille kaudu toimub gaasivahetus ja reguleeritakse veekadu |
| structural cells | modular system consisting of units of soil and integrated support structures that serve as both a foundation for paved surfaces and a hospitable environment for tree root growth. | kärgmoodulid | mullaühikuid ja integreeritud tugistruktuure sisaldavad moodulsüsteemi osad, mis on sillutatud pindade aluseks ja mis moodustab puujuurte kasvuks sobiva keskkonna |
| structural defect | feature, condition, or deformity of a tree that indicates a weak structure or instability that could contribute to tree failure. | struktuurne defekt | puu olek, seisund või moondumine, mis viitab nõrgale struktuurile ja ebastabiilsusele ning võib viia puu hukkumiseni |
| structural roots | large, woody, tree roots that anchor and support the trunk and crown. Roots characterized by secondary thickening and relatively large diameter, giving form to the root system and functioning in anchorage and support. | tugijuured | suured, puitunud puujuured, mis ankurdavad ja toetavad tüve ja võra. Juured, mida iseloomustab sekundaarne kasv ja suhteliselt suur diameeter, mis annab juurestikule kuju ja täidavad ankurdamise ning toetamise funktsiooni |
| stub | portion of a branch or stem remaining after a stub cut, branch breakage, or branch death. | tüügas | köndistamise, murdumise või kuivamise tagajärjel allesjääv oksa või haru osa |
| stump | base part of a tree that remains standing after the tree has been felled. | känd | peale raiet maasse jääv puu alumine osa |
| sub-opposite | leaf arrangement in which leaves are nearly opposite, but are slightly alternate, with one bud slightly below the one opposite. | põikvastakud | pungade või lehtede asetsus üksteise suhtes on peaaegu vastak, kuid väikse nihkega, kus üks pung on tesest pisut allpool |
| suberin | a waxy substance present in some cell walls, outer bark, and might contribute to compartmentalization of decay. | suberiin, korkaine | rakukestas ja välimises koores esinev vahataoline aine, mis võib aidata kaasa lagunemisprotsesside blokeerimisele |
| subspecies | group of plants within a species having distinct differences that occur naturally, usually within a specific geographic region. | alamliigid | liigisisene taimede rühm (taksonoomiline ühik), millel on looduslikult ilmnevad selged erinevused, esineb tavaliselt kindlas geograafilise piirkonnas (areaalis) |
| sucker | shoot arising from the roots (contrast with watersprout). | juurevõsu, kännuvõsu | juurtest väljakasvav võsu (vrd vesivõsu) |
| summer wood | see latewood. | hilispuit, ka sügispuit | vt hilispuit |
| sunburn | injury to bark and cambium caused by a combination of radiant energy from light, and insufficient soil moisture. | päikesepõletus | tugeva päikesekiirguse ja ebapiisava mullaniiskuse koostoimel tekinud koore- ja kambiumivigastus |
| sunken stomata | drought adaptation in which the leaf pores sink slightly below the epidermal surface of a leaf resulting in less moisture loss through transpiration. | sissevajunud õhulõhe | põuakohastumus, mille puhul lehe poorid vajuvad epidermise pinnast allapoole, vähendades transpiratsiooni käigus niiskuse kadu |
| sunscald | injury to bark tissues on the trunk and branches caused by rapid changes in temperature, especially on warm days and cool nights in winter (contrast with scorch). | külmalohk | kiiretest temperatuurimuutustest põhjustatud vigastused tüvede ja okste koorekudedel, eriti talvistel soojadel päevadel ja külmadel öödel (vrd kiprumine) |
| symplasm | entire mass of protoplasm of all the cells in a plant, interconnected by plasmodesmata. Symplast (contrast with apoplasm). | sümplasm | taimerakkude protoplasma mass, mis on ühenduses plasmodesmide kaudu. Sümplast (vrd apoplasm) |
| tannins | organic substances produced by trees. Believed to be involved in a tree’s chemical defense processes. | tanniinid ehk parkained | puude toodetud orgaanilised ained. Arvatakse olevat seotud puu keemiliste kaitseprotsessidega |
| tap root | central, vertical root growing directly below the main stem or trunk that may or may not persist into plant maturity. | sammasjuur | keskne, vertikaalne juur, mis kasvab otse peatüve all ja puu vananedes võib, aga ei pruugi taandareneda |
| taper | change in diameter over the length of trunks, branches, and roots. | koone | tüvede, okste ja juurte diameetri muutumine pikisuunas |
| taxonomic group | any of several hierarchic levels in the classification of living organisms. | taksonoomiline ühik | hierarhiline tase elusorganismide klassifikatsioonis |
| taxonomy | science that studies the description, denomination, and classification of living organisms based on their similarities and differences (contrast with anatomy, morphology, and physiology). | taksonoomia | teadus, mis uurib elusorganismide kirjeldust, nimetamist ja klassifitseerimist, tuginedes nende sarnasustele ja erinevustele (vrd anatoomia, morfoloogia, füsioloogia) |
| tension wood | a form of reaction wood in broadleaved trees (hardwoods) that forms on the upper side of branches or the trunks of leaning trees (contrast with compression wood). | pingepuit | (kõvadel) lehtpuudel reaktsioonipuidu vorm, mis moodustub okste või kaldus tüvede pealmisele küljele (vrd survepuit) |
| terminal bud | bud at the tip of a twig or shoot. Apical bud (contrast with lateral bud). | ladvapung (tipupung) | võsu või oksa tipus asetsev pung. Apikaalne pung (vrd külgpung) |
| thorn | sharp, hard, and woody part of certain plants that is generally a modified leaf. | astel | taime terav, tugev ja puitunud osa, moondunud leht või oks |
| tissue | group of cells with similar structure that have a special function. | kude | ühesuguse ehitusega ja talitlusega rakkude kogum |
| tracheid | elongated, tapering xylem cell adapted for the support and transport of water and elements. | trahheiid | piklik, koonusekujuline ksüleemi rakk, mis on kohastunud toestamiseks ning vee ja toitainete transpordiks |
| translocation | movement of sugars in the phloem. | translokatsioon | suhkrute ümberpaiknemine floeemis |
| transpiration | water vapor loss through the stomata of leaves. | transpiratsioon | lehtede pinnalt vee aurumine õhulõhede kaudu |
| tree | woody perennial usually having one dominant trunk and a mature height greater than 5 m (16 feet). | puu | puitunud tüvega mitmeaastane taim, millel on üks läbiv tüvi ja mis on täiskasvanuna kõrgem kui 5 m (16 jalga) |
| tree biology | study of the life processes of trees and other woody plants. | puu bioloogia | õpetus puittaimede eluprotsessidest |
| tree biomechanics | the study of the action of mechanical and physical forces on living trees and their reaction to those forces. | puude biomehaanika | õpetus elusatele puudele mõjuvatest mehaanilistest ja füüsikalistest jõududest ja puude reaksioonidest nendele jõududele |
| tree failure | uprooting or mechanical breakage of a tree, its parts, and/or surrounding soil. | puu murdumine või langemine | tormiheide või puu ja selle osade mehaaniline murdumine |
| tree stress | factor that affects the health or condition of a tree. | puu stress | tegur, mis mõjutab puu tervist või seisundit |
| tropism | tendency of growth or variation of a plant in response to an external stimulus, such as gravity (geotropism) or light (phototropism). | tropism | taime kasvusuundus või variatsioon reaktsioonina välistele ärritajatele nagu gravitatsioon (geotropism) või valgus (fototropism) |
| trunk | main or central stem of a tree (see bole and stem). | tüvi | puu põhiharu, varre harunemata osa maapinnast kuni alumise külgoksani (vt tüvi ja tüveharu) |
| trunk flare | transition zone from trunk to roots where the trunk expands into the buttress or structural roots. Root flare. | tüvelaiend juurekaelal | tüve üleminekukoht juurteks, kus tüvi laieneb tugijuurteks. Juurekael |
| trunk taper | the natural, gradual reduction in diameter of the trunk of a tree from bottom to top (see taper). | tüvekoone | puutüve diameetri loomulik järkjärguline vähenemine altpoolt ülespoole (vt koone) |
| turgid | fully hydrated to a normal state of distension. | turgoris | täielikult hüdreeritud normaalse venitusolekuni |
| turgor | distension in a plant cell caused by its fluid contents. | turgor | taimeraku siserõhk, mille põhjustab selles sisalduvad vedelik |
| twig | small, woody branch, stem, or shoot. | väike oks | peenike puitunud oks või võsu |
| tyloses | protrusions of portions of the adjacent parenchyma cells that enter and block xylem vascular cells when those cells become inactive or injured. | tüloosid | parenhüümirakkude väljaulatuvad osad, mis sisenevad ksüleemi juhtkoe rakkudesse ja blokeerivad neid, kui need rakud on inaktiveerunud või saanud vigastada |
| variety | naturally occurring subdivision of a species having a distinct difference and breeding true to that difference (compare to cultivar). | varieteet | liigi looduslikult esinev taksonoomiline allüksus selgelt eristuvate joontega, mis sugulisel paljunemisel kanduvad edasi (vrd kultivar) |
| vascular cambium | lateral meristem from which secondary xylem and secondary phloem originate (see cambium). | vaskulaarkambium | külgmine meristeem, millest saavad alguse sekundaarne ksüleem ja floeem (vt kambium) |
| vascular plant | plant with xylem and phloem elements for conducting water, nutrients, and photosynthates. | soontaim | taim ksüleemi ja floeemi elementidega, mis juhivad vett, toitaineid ja fotosüneesi saaduseid |
| vascular system | phloem and xylem, the parts of a tree that conduct water and minerals, or organic compounds. | vaskulaarsüsteem | floeem ja ksüleem, puu osad, mis juhivad vett ja mineraalaineid või orgaanilisi ühendeid |
| vascular tissue | tissue that conducts water or nutrients. | vaskulaarkude | kude, mis juhib vett ja toitaineid |
| venation | arrangement of veins in a leaf. | juhtsoonte võrgustik | juhtsoonte paiknemise muster lehtedes |
| vessels | non-living end-to-end, tubelike, water-conducting cells in the xylem of angiosperms. | juhtsoonte osad | katteseemnetaimede ksüleemis esinevad elutud otsakuti koos olevad, torujad, vett juhtivad rakud |
| veteran tree | a tree which, because of its condition, is of exceptional cultural, landscape, or nature conservation value (see ancient tree and champion tree). | veteranpuu, põlispuu | puu, mis oma seisundi tõttu on erakordse kultuuri-, maastikulise või looduskaitselise väärtusega (vt iidne puu, rekordpuu) |
| vigor (vigour, in British English) | capacity to grow and resist stress. Sometimes limited in reference to genetic capacity. | vitaalsus, elujõulisus | võime kasvada ja stressile vastu pidada. Mõnikord piiratud geneetilisest potetsiaalist |
| volatilization | conversion of a solid or liquid into a gas or vapor. | lendumine | tahke aine või vedeliku muundumine gaasilisse või aurustunud olekusse |
| watershoot | see watersprout. | vesivõsu | vt vesivõsu |
| watersprout | upright, epicormic shoot arising from the trunk or branches of a plant above the root graft or soil line. Incorrectly called a sucker (contrast with sucker). | vesivõsu | juurekaelast või maapinnast kõrgemal, tüvest või oksast arenenud püstine epikormiline võrse. Ekslikult nimetatakse ka juurevõsu vesivõsuks (vt juurevõsu) |
| whorled | leaves, twigs, or branches arranged in a circle around a point on the stem (contrast with alternate and opposite). | männasjas | oksa või tüvepikenduse ühest ja samast sõlmekohast lähtuvad lehed või oksad (vrd vastak, vahelduv) |
| windsailing | effect caused by the wind on a tree's crown. | tuuletakistus | tuule mõju puu võrale |
| windthrow | tree failure due to uprooting caused by wind. | tuuleheide | tuule mõjul juuremättaga ümber paiskunud puu |
| winter burn | specific to conifers and broadleaf evergreens. When soil freezes and moisture cannot be absorbed through the roots and/or transported through the trunk, the foliage dies and becomes brown or reddish brown. | talvine päikesepõletus ehk füsioloogiline põud | esineb külmunud pinnase korral igihaljastel okaspuudel ja lehtpuudel. Vee imamine juurte kaudu ei ole võimalik ja tüves ei saa seda transportida, seetõttu lehestik hävib ja muutub pruuniks või punakaspruuniks |
| winter kill | injury from cold winter temperatures. | pakasekahjustus | madala temperatuuri tekitatud talvekahjustus |
| wood | hard, fibrous inner part of tree trunks, branches, and stems. The secondary xylem of seed plants. | puit | puutüvede ja okste tugev kiuline sisemine osa. Ksüleem |
| woody plant | plant whose stem (and branches) have a wood-like consistency (e.g., trees, shrubs, and vines as well as palms, bamboos, and other woody monocots). | puittaim | puidusarnase varrega (ja okstega) taim (nt puud, põõsad, liaanid, palmid, bambus jt puitunud varrega üheidulehelised) |
| woundwood | lignified, differentiated tissues produced on woody plants as a response to wounding (contrast with callus). | haavapuit | reaktsioonina vigastusele toodetud puitunud diferentseerunud kude puittaimes (vrd kallus) |
| xanthophyll | yellow pigment found in plants. | ksantofüll | kollane pigment taimedes |
| xylem | main water- and mineral-conducting (unidirectional, up only) tissue in trees and other plants. Provides structural support. Arises (inward) from the cambium and becomes wood after lignifying (contrast with phloem). | ksüleem e maltspuit | juhtkudesid sisaldav taime või puidu osa, milles toimub vee ja mineraalide tõusev vool juurtest võrasse. Pakub strukturaalset tuge. Tekib kambiumist (sissepoole) ja muundub pärast lignifitseerumist puiduks (vrd floeem) |